Viis kuud tööd terava noa ja fotokaga.

Minu esimesest retseptitööst on möödunud juba 5 kuud ja üsna lugematul hulgal kanablogi postitusi… kui nüüd täpne olla, siis 27 🙂

Mida täpsemalt ma teinud olen? Hetkel tundub, et kõike, kuid samas nii palju on veel katsetamata. Minu eesmärgiks on olnud pakkuda lihtsaid, kuid maitsvaid söögitegemislahendusi kasutades erinevaid kanalihatooteid. Kes veel ei tea, mida ma valmistanud olen, siis võiks piiluda Talleggi kanablogisse.

Pildistamisel kasutasin esimeste retseptide puhul Merilini abi. Nüüd proovin ise nii tubli olla, et kõik saaks pildile püütud. Kui hästi või halvasti see kõik välja on tulnud, seda saate juba ise hinnata. Aga ma õpin ja arenen iga uue postitusega. Aitäh teile, kes te mulle toeks ja abiks olete ning minu tegemistel pilgu peal hoiate ja kaasa elate. Olen teile väga tänulik.

Tallegg 1

teine pressile pildid pildid-001 pildid-002 pildid-003 pildid-004 pildid-005

Põdralihast lihtsalt ja maitsvalt.. ehk minu väikene hetk kuulsust

Jah, kuulsuseks on seda ehk palju nimetada. Aga siiski.. seekordset ajakirja Eesti Jahimees ootasin ma kohe eriliselt. Ma teadsin, mis mind ees ootab, aga ajakirja õigelt lehelt lahti lüües lõi mu nägu siiski särama.. seal oli ju minu nimi, minu retseptid ja minu PILDID. Ja see kõik kenasti läikival paberil. Olen õnnelik ja tahan seda ka teiega jagada.

DSC_1117

Kõik mu jahimeestest ja -naistest sõbrad saavad seda lugeda ajakirjast. Teistele panen kogu vajaliku info katsetamiseks siia üles. Lugege ja rõõmustage koos minuga 🙂

Sügistalv ehk oktoober-november on aeg, mil saab pere ja sõpru rõõmustada parimast, külmutamata põdralihast valmistatud roogadega. Ülejäänud ajal aastast tuleb leppida sügavkülmutatud lihaga, mis ei ole õigesti külmutamise korral mitte grammigi kehvem variant. Jaotan fileed alati portsudeks ning sügavkülmutan kohe kasutusse mitte mineva osa vaakumpakendis. Kõige hõrgumast lihatükist ehk sisefileest valmistan alati tartari. Välisfilee kuulub carpacciole ja steigile ehk meie keeli praadimiseks. Kintsulihast sobib valmistada põdrapraadi või erinevaid hautisi, meie pere lemmikuks on mõnusas sinepimaitselises koorekastmes hautatud liha. Jagan teiega 3 äärmiselt lihtsat, kuid vägagi maitsvat põdraliharetsepti. Katsetage ja nautige!

DSC_0312

Põdratartar

  • põdra sisefilee (u 100 g igale sööjale)
  • munakollane või vutimuna
  • punane sibul
  • marineeritud kurk
  • kapparid
  • anšoovised
  • vürtsikas tomatikaste
  • täisterasinep
  • tabasco
  • värskelt jahvatatud sool pipar
  • sool

Korralikult puhastatud filee hakkida väga väikesetükiliseks (just seda tartar tähendab – väikesetükilist). Ja just hakkida (mitte kasutada hakklihamasinat), sest hakkides jääb liha just täpselt õige, mõnusa tekstuuriga. Haki peeneks ka ülejäänud koostisosad.

Tükeldatud liha maitsestada soola, värkselt jahvatatud pipra, vürtsika tomatikastme ja soovi korral täisterasinepiga. Lihamass ei tohi kindlasti jääda soolane, sest marineeritud kurk, kapparid ja anšoovised annavad veel soolakust juurde.

Vormi lihamass ümaraks ja aseta serveerimisalusele. Vajuta keskele auguke ja löö sinna sisse kanamuna kollane või terve vurimuna. Lisa liha juurde serveerimisalusele sobiv kogus igat ülejäänud koostisainet, kõiki eraldi, nii annad võimaluse sööjal enda jaoks sobiv ports kokku segada. Serveeri röstitud saiaga.

 

DSC_0278

Carpaccio

  • tükk veise välisfileed
  • värskelt jahvatatud soola ja pipart
  • balsamicot
  • parmesani
  • rukolat

Kuivata veise filee ja lõika piki kiudu sobivateks tükkideks (3-4 cm läbimõõduga). Pruunista tükid kuumal pannil õlis kergelt igast küljest. Lase veidi jahtuda ja maitsesta tugevalt soola ja pipraga (võid lisada soovi korral ka purustatud küüslauku). Keera toidukilesse, vormides tükid kenasti ümaraks. Aseta mõneks tunniks sügavkülma.

Viiluta sügavkülmast võetud filee võimalikult õhukesteks viiludeks ja aseta viilud kõrvuti suuremale alusele. Maitsesta kergelt soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Nirista üle balsamicoga, kata jämeda riiviga riivitud parmesani ja rukolaga. Serveeri kohe.

DSC_0285 (2)

Sinepises koorekastmes põdralihahautis

  • 2 kg põdra kintsuliha või mõni muu meelepärane tükk
  • 100 g šampinjone
  • 2 porgandit
  • 2 sibulat
  • 1 suur küüslaugupea
  • 2-3 spl dijoni sinepit
  • 2 dl köögikoort
  • 2 spl puljongikonsentraati või 1 puljongikuubik (soovitavalt mahetoode)
  • soola-pipart
  • praadimiseks õli ja võid
  • kastme paksendamiseks maisitärklist

Puhasta liha, lõika meelepärase suurusega (u 0,5 cm paksusega) viilud ning kuivata köögipaberiga. Prae lihatükid kuumal pannil õlil kergelt pruuniks, maitsesta soola-pipraga ning aseta ahjupotti. Pane samale pannile, kus liha praadisid, sinep. Prae veidi, kraapides lihast jäänud hea kraami pannilt lahti. Lisa vett (nii umbes klaasitäis) ja puljongkonsentraat või –kuubik. Keeda veidi ning kalla lihale. Hauta liha 180 C ahjus 1 tund.

Tükelda šampinjonid, porgandid, sibulad ja küüslauk sobiva suurusega tükkideks. Prae pannil või-õli segus šampinjonid, maitsesta soola-pipraga ning aseta kõrvale. Pruunista kergelt ka progandid, sibulad ja küüslauk. Lisa kõik liha juurde ahjupotti. Keera ahi 150 C peale ja hauta veel u 2 tundi, aeg-ajalt kontrollides, et potis oleks piisavalt vedelikku.

Kui liha on pehme, võta pott ahjust ja sega juurde koor. Maitsesta lõplikult, lisades vajadusel juurde soola, pipart ja sinepit. Kui soovid paksemat kastet, siis paksenda seda veidikese maistärklisega (tärklis segatud külma veega).

 

 

Sügiskuine suvepidu

.. ehk minu Kete kuues sünnipäev. Armas olemine kõige paremate sõprade, maitsva toidu ja õhupallide keskel. Tahaks nii väga end upitada ja suurustada kui hoolikalt korraldatud olemine see oli.. aga ei, kaugel sellest – sponstaanselt, kiiresti, viimasel minutil. Samas südamlik, lõbus ja maitsekas. Aga ainult nii me oskamegi, mina ja Merilin. Ja kui on soovi, korraldame ka sinu printsile või printsessile just niisama meeldejääva ürituse, kui oli see. Kaunistame ja sätime, mina küpsetan ja Merilin pildistab. Just nii lihtsalt see käibki… vaata ja rõõmusta koos minuga.MKL-7 MKL-3 MKL-6 MKL-2 MKL-32 MKL-53 MKL-52

Sõbrapildid meie kodus üles pandud fotostuudios.

MKL-26 MKL-18 Kete 6-002 MKL-27 MKL-17 Kete 6-001

Lapsed ju rõõmuks muud ei vajagi, kui häid sõpru enda ümber.. ja veidi magusat. Minu ja sünnipäevalapse poolt suur tänu kõigile meie armsatele külalistele. Te ju mäletate veel seda imelist septembripäeva..

MKL-47 MKL-40

Õpin ja õpetan.. ja nii ongi.

Õppimine ja õpetamine.. tegevused, mis on omavahel nii tihedalt seotud. Kuigi olen ise alles õpilane, tunnen end siiski oma uues ja äärmiselt huvitavas juhendaja rollis väga hästi. Just seetõttu, et kogu see toidumaailm on lihtsalt imeline ja ma ei saa ju oma järjest süvenevaid kokandusteadmisi ainult endale hoida, neid lihtsalt peab teistega jagama.

Seekordne muhe ja õpihimuline seltskond ootas mind Spithamis. Kuna iga uus koolitus on mulle õpetanud, et kogu tööd ei pea ise ära tegema, sain rohkem aega fotoaparaadi seltsis veeta. Nii saingi selle mõnusa õhtu piltidele jäädvustada ja teiega, mu armsad sõbrad, jagada. Vaadake, kuidas valmisid boeuf a la tartar ja grillitud nektariinid mascarpone kreemiga. Nii isuäratavalt kaunis ja oi kui väga maitsev 🙂

Spithami koolitus-005 DSC_0113 DSC_0109 DSC_0120 Spithami koolitus-004 Spithami koolitus-003 DSC_0143 Spithami koolitus-002 DSC_0171 DSC_0176 Spithami koolitus-001 DSC_0196 Spithami koolitus DSC_0211 DSC_0218

Olen õnnelik, et saan teha just seda, mida ma kõige rohkem armastan.

tasty tuesday.. võluvad õunad koogi sisse ja pildile

Õunad, palju õunu, mahlased ja imeliselt lõhnavad, punapõsksed kaunitarid.. käes on õunakookide küpsetamise aeg.

MKL_1

Õunaaeg1c

MKL_3

Minu pere ja sõbrad armastavad lihtsaid kooke.. juba ammu. See ei ole tõesti üllatav, sest nad on olnud minu kõrval kogu minu pika koogikatsetuste teekonna. Mitte alati, aga siiski üllatavalt tihti peitub just lihtsuses võlu.. ja õunad ise ongi nii lihtsus kui võlu.

Oma otsata ja ääreta raamaturiiulist pärit kokaraamatute läbi töötamine ei võtnud seekord kaua aega, vajalikud retseptid jõudsid minuni lausa ise. Jah tõesti, ei saa ju katsetamata jätta retsepte, mis sisaldavad selliseid fraase nagu lummav või laisk.. ehk siis täna menüüs: lummav õunagalett ja laisa perenaise ahjuõunad. Fotograafi ja tulemuste testija rollis taaskord Merilin.

Taignasse uppuvate õunakeste tegemises ei ole midagi keerulist.. vaid mõnusalt õhuline taigen ja õunad. Pool tundi kannatamatut ootamist ja ahjust saabusid kirjeldamatult heade lõhnade saatel need võluvad ja lausa fotogeenilised koogikesed.

Õunaaeg2c Õunaaeg4c MKL_5 MKL_7 MKL_6

Ka lummav õunagalett väärib igati nii oma nime kui lihtsa koogi tiitlit. Taigen valmis 1-2-3 ja ainukeseks vaevaks oli õunte puhastamine. Töö sai kiire ja korralik.. ja oioi kui suupärane.

Õunaaeg3c Õunaaeg5c MKL_4 MKL_10 MKL_8

See on täiesti imetlusväärne kui maitsev ja uskumatult lihtne seekordne valik sai. Mõnusat õuntega ja muude sügisandidega katsetamist teile, mu head sõbrad!

Õunaaeg7c Õunaaeg6c MKL_9

 

when dreams come true.. tuleb vaid väga tahta.

14 imelist ja rasket päeva köögis, 4 üliandekat kokka, 2 Michelini tähekest, 1 Bocuse d’Ori finalist, üle 2000 teenindatud kliendi ja mina.. Dinner in the Sky tiimis Tamperes ja Helsingis.

Kõik sai alguse sellest, kui juunis Dinner in the Sky külalisena kõrgustest alla tulles teatasin, et ka mina tahan ükspäev olla seal, 45 m kõrgusel ja serveerida külalistele neid isuäratavaid sööke. Möödus kuu ja seal ma olingi.. kohver pakitud ja asusingi teele. Uskumatu 🙂

See imeline kahenädalane teekond viis mind kokku tõepoolest oma ala proffide ja fanaatikutega. Esimeseks selliseks oli Samuli Wirgentius, 2008. a Michelini tärni saanud restorani Postres peakokk.

DSC_0052

Kiire köögitöö kõrvalt ei olnud tihtipeale aega ja mõnikord ka lihtsalt ununes Samuli hõrgutised pildile püüda. Aga sellest pole miskit, tema oli kokk, kes valis mind enda kõrvale kõikideks tema õhkutõsteteks. Sain tema käte- ja mõttetööd nii all köögis valmistada kui üleval kõrgustes koos temaga serveerida. Olin ja olen kõrvust tõstetud.

DSC_0065 dinner in the sky soomes2

Teisena oli mul au koos töötada Soome ühe tunnustatuma koka, Sasu Laukoneni käe all. Ta on peakokk ja kaasomanik hiljuti Michelini tärni saanud restoranis Chef & Sommelier. Elav tõestus sellest, kui vaba ja lihtne saab olla üks nii kõrgelt hinnatud kokk. SuperDSC_0100

Sasu kummardab looduslikkust ja lihtsust. Ta elab ja hingab toidule.. tema ongi hea maitsemeele kehastus. Kannatlik õpetaja ja ülimalt mõnusa huumorimeelega kokk. Aitäh Sasule.

DSC_0086 DSC_0102 DSC_0105

Sasu järelroa valikuks oli lagritsajäätis.. selle külmumisega läks veidi pahasti. Aga meil oli see eest huvitav. Kiirkülmutamise abivahendiks sai nitroglütseriin, millega mängis hea meelega meie Eesti poolne peakokk Mihkel Heinmets.

dinner in the sky soomes1

Helsingis oli esimeseks külaliskokaks Tero Mäntykangas koos oma parema käe Esa Huttuga. Võrratu tiim. Tegutsevad Lapimaal, andunud Lapimaa patrioodid. Lapland Hotel Sky Ounasvaara peakokk ja chef de cuisine.

DSC_0251

Neisse kahte on lausa raske mitte armuda. Nende maitsemeel, suhtumine toiduvalmistamisse, nende piiritu rõõmsameelsus ja lahke olek. Kadestamisväärne. Lihtne ja maitsev menüü, kus kesksel kohal kohalikud toorained Lapimaalt.

dinner in the sky soomes-001 DSC_0227 DSC_0228 DSC_0241

And last but no least.. Matti Jämsen. Ühe Skandinaavia tunnustatuma restorani G.W Sundmans  peakokk, Bocuse d’Ori finalist.

DSC_0311

Oma töös äärmiselt täpne ja nõudlik. Tema toidud olid viimse detailini läbi mõeldud ja viimistletud, ainuüksi magustoit koosnes kümnest erinevast komponendist. Raske ja vägagi huvitav lõpetus nende kuulsuste rivis.

DSC_0284 DSC_0299 DSC_0306 DSC_0316 DSC_0328 DSC_0333

Ja kui külaliskokki polnud lähedal, katsetasime koos peakokk Mihkliga..

DSC_0012 DSC_0050 DSC_0137 DSC_0143 DSC_0220 DSC_0266

.. ja käisime ka ise maitsvat toitu, šampanjat ning päikeseloojangut nautimas. Seal kõrgel.

dinner in the sky soomes-002 DSC_0193 dinner in the sky soomes-003 DSC_0287

Soovi, küsi ja sulle antakse. Nii ongi.

mina kõrgel

 

Lestakala ja kama cotta

Kõik sai alguse sellest, et tublid kalurid püüdsid sel ilusal suvepäeval piisavalt palju lesta, et seda ka mulle ning nende taaskord imeilusate piltide autorile Merilinile maitsmiseks ja pildistamiseks pakkuda. Kuna mu kulla Jamie lestakalast suurt midagi ei pea, siis jätsin tema seekord kõrvale ja läksin oma, täiesti eestimaist rada.. kuigi tuleb tunnistada, et see rada põimub mõne roa puhul ka itaaliapäraste maitsetega. Midagi ei ole teha, armastades Jamiet, armastan ka Itaalia toitu.

K6

Mõnusalt värsket ja maitsvat kodumaist kraami saab praegu nii turult kui ka aiast.. lihtsalt nopi ja valmista, puhas nauding.

Menüüsse valisin seekord:

  • Otse heade kalurite suitsuahjus supermaitsva meki saanud lest
  • Värske kartul, mis peale koorega keetmist mõnusalt tänu mõnele pesemata mullatükikesele hamba all krõmpsub
  • Või ja värskelt peenralt nopitud mugulsibulaga kergelt praetud kukeseened
  • Kiire värske kurgi salat valge balsamico kastmega
  • Blanšeeritud ning võis ja küüslaugus praetud türgi oad, maitseks ohtralt eesitmaist Valio Forte juustu
  • Külm koorekaste rohelise sibulaga

Millised maitsed.. täiuslik.

K2 K3 K5 K11 K12

Ja last but not least.. magustoit. Jah, ilma magusata ei saa.

Kes ei armastaks panna cottat, seda imelist kreemjat maiust. Lisades originaalretseptile keefirit ja kamajahu, saab ühe erilise ja suvise koosluse, täpselt õige magustoidu, millega lõpetada hiline suveõhtusöök. Peoga värskeid põõsalt korjatud marju kaunistuseks ja valmis ta saigi.. hellitavalt kama cotta.

Elu on ilus!

K7 K9 K8